Eesti elanikud pooldavad maavarade laialdasemat kasutamist
(101)
Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist. Peamisteks põhjusteks tuuakse välja Eesti energiakindlus ning umbusk rohetehnoloogiate õigeaegse valmimise vastu
68% Eesti elanikest peab kohalike maavarade rolli Eesti majandusele tähtsaks. Kõige kasulikumana tajuvad maavarasid väikeasulate ning maapiirkondade elanikud. Ressursside olulisust peavad mõõdukamaks tallinlased. Samuti erineb inimeste arusaam teemast ka vanuseliselt, kus alates 50. eluaastast ollakse maavarade kasutusest positiivsemalt meelestatud.
Inseneribüroo Skepast & Puhkim asutaja Hendrik Puhkim on arvamusel, et Eesti ühiskonnas on algamas tasakaalukam arutelu riigi omandis olevate ressursside kasutamisest. Diskussiooni soodustab nii keeruline majanduslik olukord kui arusaam, et Eesti isemajandamine on täna eriti oluline.
„Planeerides Eesti suuremaid maanteid, tööstusobjekte ja elektriliine näeme, kuidas tugevneb inimeste arusaam, et neljarealised maanteed ja varustuskindluse tagamine vajavad nende rajamiseks ehitusmaavarasid. Otsustavaks kujuneb riigi suutlikkus luua piisavad leevendusmeetmed kaevandustegevusele, et ühiskond saaks ka tulevikus varustada ennast kogu vajaliku toorainega. Uuringu tulemused näitavad, et hetkel ei taju Eesti elanikkond riiklikku valmisolekut laialdaseks maavaradest lahtiütlemiseks,“ sõnas Puhkim.
Uuringust selgus, et lisaks maavarade toetamisele näeksid 55% Eesti elanikest loodusressursside rolli majanduses senisest veel suuremana. Veerand vastanutest sooviksid mahud jätta samale tasemele. Maavarade kasutamist pooldavate sõnumitena toodi välja energiahindade konkurentsivõimet ning pessimismi rohetehnoloogia valmimisel.
Eesti Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann leiab, et rohepöörde sõnumid on olulised, kuid nende loosunglikkusest on hakatud läbi nägema. „Rohepöörde reaalsed lahendused puuduvad. Uute tehnoloogiate väljaarendamise ja traditsiooniliste maavarade vähendamise vahele ei saa jääda sammu, mille maksavad kinni tarbijad. Enamgi veel, paljudel juhtudel ei ole seda sammu olemas,“ rääkis ta.
„Kohalikud Eesti tööstused on oma sektorites innovatsiooni tipus ning siinsed tooted ei ole olulised mitte ainult eestlastele, vaid paljudele sektoritele välismaal. Näiteks tagab Eesti turbatööstus üle 200 miljoni toidukorra aastas, kasutades vähem kui 2% riigi märgaladest. Hetkel puudub Eesti turbale maailmaturul alternatiiv,“ lausus Tiidermann.
